Venitusarmid
Venitusarmid on tingitud defektist naha keskmises kihis – dermises ehk pärisnahas.
Dr. Vita Priedite, dermatoloog
Dr. Raimonds Karls, dermatoloog
HealthClinic 4, Riia, Läti
Esteetilise Dermatoloogia Kliinik
Dr. Raimonds Karls, dermatoloog
HealthClinic 4, Riia, Läti
Esteetilise Dermatoloogia Kliinik
Venitusarmid on tingitud defektist naha keskmises kihis – dermises ehk pärisnahas. Venitusarmid tekivad siis, kui on häiritud fibroblastide süntees, mis omakorda on vastutav kollageen – ja elastsete kiudude kvaliteedi eest. Venitusarmide tekkimisel epidermis ehk marrasknahk õheneb, dermises venivad ning katkevad elastsed ja kollageenkiud, puruneb sidekoe struktuur. Dermise kiht võimaldab nahal venida ja hiljem taastab endise olukorra. Kui dermise pinge kasvab pidevalt ja väga kiiresti, katkevad elastsed kiud suure surve all ja moodustuvad venitusarmid. Väljaveninud nahk üritab taastada endist olukorda ja seal suureneb kollageeni teke.
Venitusarmid on märgatavad, sinakas-roosat värvi, naha pinnast veidi kõrgemad (1-2-5-7 mm) armid. Aja jooksul (3-18 kuud) venitusarmid kahvatuvad ning moodustuvad heledad, pärlikarva, atroofilised armid, mis ultraviolettkiirguse mõjul säilitavad oma heleda tooni.
Venitusarmide tekke põhjused:
– Meessuguhormoon testosterooni mõju puberteedieas, isegi ilma märkimisväärse kudede
venituseta.
– Kiired muutused kehakaalus ja ümbermõõdus (individuaalselt 2-6 kg/kuus). Rasedus ja
sünnitusjärgne periood.
– Väljendunud sidekoe nõrkus.
– Kiire kasv (noorukitel tekivad venitusarmid risti selgrooga).
– Füüsilise koormuse korral (kiire lihasmassi kasv).
– Kaasasündinud naha iseärasused.
– Paikne või suukaudne ravi kortikosteroididega.
– Sisesekretsiooninäärmete (neerupealiste ja kilpnäärme) haigused.
Tuleb eristada, kas venitusarmid on vaid kosmeetiline defekt või on need mingi haiguse tunnus. Kui venitusarmid tekivad 6 -10 aastastel lastel, on kindlasti vajalik endokrinoloogi konsultatsioon, sest venitusarmide teke sellises vanuses võib olla hormonaalse häire tunnuseks.
Venitusarmid tekivad tavaliselt kõhule, reite sisekülgedele ja õlgadele. Tekkinud venitusarmidest ei ole võimalik enam täielikult vabaneda. Kõige olulisemad on ennetavad meetmed, et vältida venitusarmide teket. Väga tähtis on õige nahahooldus raseduse ajal.
Rasedusaegsete venitusarmide tekke ennetamisel oluline roll ka tasakaalustatud toitumisel ja kaalu kontrollil. Soovitatav on võtta oma menüüsse toiduained, mis on rikkad:
1) A-vitamiini poolest (porgand, spinat, brokkoli). A-vitamiin parandab naha venivust ja
suurendab selle elastsust.
2) C-vitamiini poolest (maasikas, tsitrusviljad, mustsõstar, kapsas, tomat). C-vitamiin aitab
taastada kollageenkiude.
3) E-vitamiin poolest (mandlid, pähklid). E-vitamiin tugevdab rakumembraane.
4) Tsingi poolest. Tsink koos A-vitamiiniga osaleb elastsete kiudude moodustumisel.
Tuleb jälgida, et toiduratsioonis oleks piisavalt valku, mis on organismile ehitusmaterjaliks. Lisaks on vajalikud aminohapped ja küllastumata rasvhapped. Jälgida tuleb ka süsivesikute tarbimist: nende liigse tarvitamise korral muutuvad viimased kehas rasvaks ja naha elastsus väheneb.
Mõõdukas füüsiline koormus on vajalik naha toonuse hoidmiseks ja tõstmiseks. Sportlikest tegevustest võiks eelistada treeninguid vees: ujumist või vesiaeroobikat.
Vere – ja lümfiringe stimulatsioon
Koorimine vabastab naha surnud rakkudest.
Vahelduv soe-külm dušš.
Kerge ülehõõrumine ja massaaž.
Saun (günekoloogi loal).
Koorimine vabastab naha surnud rakkudest.
Vahelduv soe-külm dušš.
Kerge ülehõõrumine ja massaaž.
Saun (günekoloogi loal).
Kosmeetikatoodete valikul tuleb lähtuda nahatüübist ja aastaajast. Võib kasutada kreeme, losjoone, seerumeid, geele ja õlisid, mida tuleks kanda puhastatud nahale 1 – 2 korda päevas. Tooted peaksid sisaldama: vitamiine A, E, C; provitamiini B5; mikroelemente (tsink, räni). Head on tooted, mis sisaldavad kastoorõli, viinamarja seemnete õli, mandliõli, avokaadoõli, nisuidude, greibi, jojoba, soja, Aasia vesinaba (Centella Asiatica), kastani, punaraag-kortslehe (Alchemilla), kummeli, saialille ekstrakte, puuviljahappeid (AHA), kollageeni.
Regulaarne kosmeetikatoodete kasutamine aitab:
1) hoida naha niiskust
2) stimuleerida rakkude uuenemist
3) suurendada naha elastsust
4) aktiviseerida fibroblaste
5) moodustada kollageen- ja elastseid kiude.
Venitusarmidega tuleb tegelema hakata kohe, kui nad on tekkinud: raseduse viimasel trimestril või siis võimalikult kiiresti pärast sünnitust.
Kõige efektiivsemat ravimeetodit oskab soovitada spetsialist.
– Raseduse ajal on lubatud kasutada vaakummassaaži, kehamaske ja kosmeetikat.
– Rinnaga toitmise ajal – seerumeid, kontsentraate, vaakummassaaži, ultraheli, Tri-antiv
meetodit, talassoteraapiat, pressoteraapiat, maske ja laserravi.
– Pärast rinnaga toitmise lõpetamist võib lisaks eelnimetatud meetoditele kasutada
mesoteraapaiat, armide lihvimist ja plastilist kirurgiat.
Dermatoloogi igapäevatöö on tihedalt seotud inimese naha jälgimisega, et kindlaks teha erinevaid haigustunnuseid, haiguse kulgu ning ravi efektiivsust. Dermatoloogia tulevik on digitaalsed mitteinvasiivsed uurimismeetodid, mis ei võta palju aega patsiendi ettevalmistamiseks ja mis on informatiivsed. Kaasaegse digitaalse tehnoloogia areng lubab kasutada erinevaid abistavaid diagnostilisi vahendeid dermatoloogias üha laiemalt, mis teevad nähtavaks silmale nähtamatud haigustunnused – naha pinna mikroskoopia (dermoskoopia), kõrgsageduslik ultraheliuuring.
Kuigi venitusarmid on probleem,mida võib märgata ka palja silmaga on üheks efektiivsemaks uurimismeetodiks naha ultraheli uuring. Kahjustatud naha uurimisel täheldatakse difuusset hüpoehhogeenset dermise struktuuri, mis vaheldub kahjustamata naha aladel kompaktse dermisega. Kasutatava ravi efektiivsust näitabki kompaktse dermise hulk.
Kasutatud kirjandus:
Douglas A. Perednia What dermatologists should know about digital imaging J Am Acad Dermatol 1991; 25:89-108
Douglas A. Perednia What dermatologists should know about digital imaging J Am Acad Dermatol 1991; 25:89-108
G.W.Lucassen et al. The effectivness of message treatment on cellulite as monitored by ultrasound imaging Skin Research and Technology 1997; 3: 154-160
M.Gniadecka Effects of ageing on dermal echogenicity Skin Research and Technology 2001; 7:204-207
Jemec GB, Gniadecka M, Ulrich J Ultrasound in dermatology : part I, high frequency ultrasound Eur J Dermatol 2000; 6:492-7
Nicholas Aspres et al. Imaging the skin Australian J of Dermatol 2003; 44:19-27
Leave a Reply
Want to join the discussion?Feel free to contribute!